Esmakordselt 35 aasta jooksul on zooloogid registreerinud Araabia karakaali ilmumise AÜE-sse.
Dubai, AÜE. Abu Dhabi keskkonnakaitseagentuuri eksperdid on avastanud Araabia Araabia karakaali ehk kõrbe ilvese ilmumise AÜE-sse. Ta oli öösel lõksus Al Ainis Jebel Hafeeti rahvuspargis.
Zooloogide sõnul registreeriti AÜE looduses suure kassi viimane ilmumine 1984. aastal ehk 35 aastat tagasi. Täna on Abu Dhabis, peamiselt looduskaitsealadel, metsloomade vaatlemiseks 45 kaamerat.
Hoolimata asjaolust, et üldiselt on piirkonnas üsna suur karaakalite arv, on Araabia poolsaare territooriumil seda kohata väga harva. Selle põhjuseks olid salaküttimine ja ökosüsteemi kahjustused. Teadlased intensiivistavad territooriumi järelevalvet, et selgitada välja, kui palju karakuraalseid isikuid on AÜEsse jõudnud.
Caracal sarnaneb väliselt ilvesega, kuid väiksema suurusega, saledam ja ühtlase värvusega. Kere pikkus on 65-82 cm, saba on 25-30 cm, kõrgus õlgadel on umbes 45 cm; kaal - 11-19 kg. Kõrvad otstega tutidega (kuni 5 cm). Käppadele on välja töötatud kõva juuksehari, mis hõlbustab liival liikumist. Karusnahk on lühike ja paks. Värvus meenutab Põhja-Ameerika pumat: liivane või punakaspruun ülaosa, valkjas põhi; koonu külgedel mustad jäljed.
Jahib peamiselt öösel. Tema jaoks on peamiseks toiduks närilised (liblikad, jerboad, maa-oravad), tolai jänesed ja osaliselt väikesed antiloobid. Mõnikord hangib ta siilid, sead, roomajad, putukad, väikesed röövloomad, näiteks rebased ja mongoosid, noored jaanalinnud. See võib röövida kodulinde, rünnata tallesid ja kitsi. Nagu leopard, lohistab karakual surnud ulukid puudele, et seda teiste kiskjate eest varjata.
