ÜHTE KÕIGE PÕHJALIKUMATE DUBAI SÜNDMUSTE ESINDAJA MAHA GARGASH KINOKAMERA VAATLUSEGA KOHAS ON KÜSITLEMA VEEL KESKAMIST VEENI, UURITADES RAHVAKULTUURI MAAILMA ERINEVAS NURKAS. Juba nüüd, paar aastat tagasi, otsustas taust taustaks, et kogutud proovitükid kantakse paberile ja hajutatakse need novellide vormis nende emulaatide elust. LOOMISPROTSESSI KOHTA, KEHTIVUSE JA VAJALIKUSE VÄLJASTAMINE, MIDA RÄÄGITAKSE NOVELISTI, MIS KÜSITLETAKSE VENEMAA EMIRIIDID.
Proua Mach, miks te nii paljude aastate pärast vahetasite oma filmikaamera pliiatsi ja paberi vastu?
Maha Gargash: Nagu teate, olid paljud minu programmid pühendatud meie piirkonna kultuurile ja minevikule. Rohkem kui poole sajandi jooksul on mul kogunenud palju huvitavaid lugusid, mida pidin kogu maailmale jagama. Kuid kahjuks ei võimaldanud televorming detailidesse liiga sügavuti süveneda. Vaja oli teistsugust vormi.
Teiseks mõistsin, et Emiraatide tulevikuhüppe lõhe oli traditsioonide unustamine - tänapäeva lapsed ei tea oma riigi ajalugu, päritolu, nad unustavad isegi oma keele. Mul oli suurepärane võimalus, nagu öeldakse, tappa kaks lindu ühe kiviga - panna põnevale krundile huvitaval kujul ja öelda seda kõigile. See vorm valiti romaaniks ...
Kirjutad siiski inglise keeles ja ütled sageli, et adresseerisid oma romaanid läänlastele ...
Maha Gargash: See on ühelt poolt võimalus pöörduda laiema publiku poole ja teiselt poolt tutvustada oma kultuuri läänlastele, kes elavad meie lähedal Dubais, kuid ei tea meist peaaegu midagi. Ma ütleksin, et kohandasin maatüki inglise keelt kõnelevale publikule nii, et nad ei segaks rahvuslikke iseärasusi ja tunneksid end mugavalt.
Teie esimese Gecko romaani peategelane on noor tüdruk Nura väikesest mereäärsest külast, kelle saatus oli tema põlvkonnale tüüpiline. Täna on elu muutunud. Ja kuidas on muutunud ühe araabia naise saatus?
Maha Gargash: Esiteks ei eksisteeri araabia naise universaalset saatust - iga riik kehtestab oma elule oma eripärad. Näiteks kui me räägime Pärsia lahe riikidest, pole siinseid naisi kunagi rõhutud, vaid vastupidi, nad on alati juhtinud aktiivset eluviisi ja mänginud olulist rolli - nii majas kui ka perekonnas. Ja täna on kõik uksed meie ees avatud - valitsejad julgustavad naisi arenema ja kasvama.
Milliseid lugusid ja kangelasi vajab tänapäeva kirjandus teie vaatepunktist?
Maha Gargash: Häid lugusid, mis iseenesest avanevad huvitavates episoodides ...
Sa mõtled, et sa ei kontrolli oma tegelasi?
Maha Gargash: See pole võimalik. Minu kangelased elavad oma elu ja järgivad eluseadusi. Kui ma sekkun nende ellu ja hakkan ühele rohkem kui teisele sümpatiseerima, kaotan ma objektiivsuse tunde.
Kas toetate raamatu kallal töötades õiglustunnet?
Maha Gargash: Muidugi on õiglus lugejale suur motivatsioon. Kuid romaanides peavad olema universaalsed mõisted - armastus, sõprus, armukadedus, ellujäämise seadused. Iseloomulik kogu inimkonnale, mida ei piira meie regiooni eripära. Ma annan neile lihtsalt kohaliku tunde.
Muide, teie romaanides on romantilisi armastuslugusid, mille kohta pole veel kombeks valju häälega rääkida ...
Maha Gargash: Armastus on elus kõigis selle aspektides väga oluline. Kas õpite seda kontrollima või ajab see teid hulluks. Kuid loomulikult kaotad sa palju, kui elad armastuseta elu.
Teine romaan "See, see teine mina" on pühendatud perekonnale "omal moel õnnetule". Tegevus toimub Dubais 90ndate keskel. Kui kirjutate romaane ekspordiks, siis miks te pole kirjeldanud eeskujulikku perekonda?
Maha Gargash: Keegi pole huvitatud täiuslike lugude lugemisest - lugeja vajab konflikte, erilisi tegelasi ja läbipõimunud süžeesid. See on põhjus ...
Teine romaan on märkimisväärselt raskem kui esimene ...
Maha Gargash: Ja ta sai lugejatelt palju vastuolulisemaid ülevaateid ... Tegelased on keerukamad ja kuigi sotsiaalne raamistik on muutunud palju nõrgemaks, võitlevad tegelased ikkagi oludega.
Aga teie kolmas romaan?
Maha Gargash: Ta on endiselt ideede valimise etapis. Ma ei saa maha istuda ega kirjutama hakata enne, kui näen lugu algusest lõpuni, ma ei tunne konflikti. Maatüki kirglikkusest ei piisa - peate nägema tulevikku ja olema kindel, et teie raamat loetakse lõpuni.
Mis on teie lemmik etapp raamatu kallal töötamisel?
Maha Gargash: Käsikirja redigeerimine. Kui romaan on valmis ja mõtled ainult kosmeetilistest muudatustest. Ja muidugi kaane valik - siis on tunne, et hoiate juba oma raamatut enda käes.
Kuidas näete emiraadiromaani õnnelikku lõppu?
Maha Gargash: Alati peab olema lootus parimale.
Intervjueeris Natalia Remmer
