AÜE-s sai 2017. aastal veebipõhiste pettuste ohvriks enam kui miljon tarbijat; varastatud rahaliste vahendite kogusumma ulatus 321 miljoni dirhamini (87,3 miljoni dollarini).
E-kaubanduse kasvava populaarsuse tõttu Pärsia lahe riikides avaldas Symantec küberjulgeolekualase aruande Norton Cyber Security 2017, mille kohaselt varastati AÜE-s 2017. aastal Interneti-pettuste käigus 87,3 miljonit dollarit.
Aruandes öeldakse, et AÜE tarbijad seisavad silmitsi paljude ohtudega, sealhulgas veebipoodide pettuste, krediitkaardiga seotud pettuste ja maksete vargustega.
Aruandes väidetakse ka, et eelmisel aastal kulutas peaaegu kolmandik AÜE küberkuritegevuse ohvrite koguarvust pettuse tagajärgede lahendamiseks keskmiselt 47,2 tundi.
Eelmisel aastal said veebipõhiseid oste tehes ründajatele kättesaadavaks 22% ohvrite makseandmed, 28% -l oli krediit- või deebetkaardipettus ning 43% -l oli andmete lekkimise tõttu varastatud oluline isiklik või finantsteave.
Frost & Sullivani prognooside kohaselt ulatub e-kaubanduse maht 2018. aastal AÜE-s 10 miljardi dollarini ja Nortoni uuringu kohaselt ostab 9 Araabia Ühendemiraatide 10-st tarbijast 9 veebis mobiiltelefonidest kaupu. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et 71% riigi vastanutest peab mobiilseadmetega ostude tegemist riskantseks.
Nortoni Lähis-Ida juht Tamim Taufig ütles: "Täna on AÜE-s üks kõrgemaid Interneti ja mobiilside levimäärasid maailmas, see kahtlemata soodustab e-kaubanduse kasvu. See annab tarbijatele mitmeid eeliseid: nad saavad restoranis laua broneerida, osta kontserdipileteid, vali veebist ideaalne kingitus.
"Lisaks eelistele on Internetis ka arvukalt ähvardusi. Sealhulgas pettused veebis ostes, ürituste fiktiivseid pileteid pakkuvad saidid jne. Tarbijal on mõnikord keeruline kindlaks teha, kas see või teine sait või pakkumine "petlik või mitte. Selleks, et mitte pettuse ohvriks langeda, peab tarbija järgima mõnda lihtsat reeglit," lisas spetsialist.
Aruandes märgitakse, et AÜE kodanikud, kes üritavad krediit- või deebetkaardiga seotud pettuste tagajärgi likvideerida, veedavad keskmiselt umbes 18 tundi ja telefonist makseandmete varastamisel kulub olukorraga toimetulemiseks 8 tundi.
Tarbijad veedavad keskmiselt 22,4 tundi ka Interneti-poes ostmise ajal olulise finantsteabe varguse tagajärgede likvideerimiseks.
