Ühes Jizani linna lähedal asuvas Saudi Araabia külas elab vana mees. Ta istub ketil. Sugulased aheldasid ta jala üksildase hoone välisukse poole, nii et ta nägi oma tahtmist ega saanud varjupaika.
Vanamees on hallipäine, nagu kuu. Karvaste valgete juuste alt naeratab ta teda külastanud ajakirjanikule. Muhammad al-Khlioui on Jizanis tuntud kui armukirge vang. Sugulased kutsuvad teda "hulluks" ja "õnnistatud".
60 aastat tagasi armus mustanahaline ja sihvakas Muhamed naabritüdrukusse ning võttis ta omaks. Vanemapere vaesuse tõttu kogus ta liiga kaua vajalikku kalymit ja naabrid andsid oma valitud ühe teise kätte.
Pärast seda on Muhammad kaotanud rahu ja elab ainult kire magusate kannatuste käes. Ta kõndis pikka aega mööda maad ringi, elas erakuna kõrbes, kuid naasis külla, et olla oma unistuse lähedal, et ainult tema südames kord kõlanud laul tema mällu ei hukku.
Aastad pole armastust kustutanud. Vanas kehas elab ta sama noore jõuga. Muhammad ei vaja elust midagi, välja arvatud unistused oma esimesest armastusest, millest sai tähendamissõna, mis levis kogu provintsis. Kaitstes end häbi eest, mida vana romantiline oma ettearvamatute tegudega perekonnale kaasa võib tuua, otsustasid sugulased armukese isoleerida ja püüdes meeleheitlikult kirglikku olemust tervendada teda neelanud armulugudest, pani ta lõpuks ahelale. ja nii elab vanamees. Hing on vaos ja keha on ketil.
Armastus puudutab sügavalt araablasi. Nad on hinges romantikud. Ja nad kõik on luuletajad. Üks mu tuttav, araabia keelest lummatud idamaine teadlane ütles oma emüraadisõbrale, et kui ta oleks araablane, oleks temast saanud luuletaja, nappide, unistavate olemuste keskel elavate inimeste kõne ja nende vaim oli nii ilus. Vastuseks kuulis ta kaebust: "Kahjuks oleme kõik luuletajad". Kahjuks sellepärast, et kauni romantilise hinge osakaal on suur. Kanna kõrgeid tundeid joovastavalt ja ülistavalt, kuid mitte kergelt.
Islami tekkimise päevil olid luuletajad beduiinide ühiskonnas lugupeetud inimesed ja prohvet Muhammad pidas neid peamisteks konkurentideks. Neist sõltus see, kas ühiskond võtab uue usu üleskutse vastu. Tõenäoliselt on see põhjus, miks Koraan on fikseeritud riimilise proosa kujul, et pöörduda rahva poole nende tavalises keeles.
Islami kujunemise varasel perioodil prohvet, kes püüdis ühendada nomaadid, vältides paganlikke kaasinimesi hõimlastest jumalikust polüteismist, üritas neid ainsana jumala nimega kokku kutsuda ja asetas armastuse tema vastu esiteks tõelise moslemi vaimse kiindumuse hulka. Islami ulema (teoloogid) tuletab armastuse valemi koraani surahust „Meeleparandus”, mis näeb iha väljapeetuse järele ja sisaldab sellega seoses hoiatust. "Kui teie isad ja pojad, vennad ja abikaasad ning perekond ja omandatud vara ning kaubandus, mida te kardate seismajäämist, ja eluruumid, mille olete heaks kiitnud, on teie jaoks kenam kui Jumal ja tema sõnum ja võitlus teel, oodake siis, kuni Allah tuleb koos tema käsklusega. Ja Jumal ei juhi laialivalguvaid inimesi. "(Tsiteeritud akadeemik Krachkovsky tõlkest)
Seda salmi analüüsides teeb ulama järelduse kolme tüüpi armastuse olemasolu kohta: kõrgem, maine ja materiaalne. Kõigepealt panevad nad armastuse Allahi ja tema prohveti vastu, millele järgneb armastus laste, abikaasade, vanemate ja sugulaste vastu ning viimasena on kirg raha vastu ja seksuaalsete instinktide rahuldamine. Veelgi enam, Koraan hoiatab tugevate tunnete eest. "Ja need, kes kirgi jälgivad, tahavad teid suure tagasilükkamisega tagasi lükata," ütleb Sura naine.
Millised on vene naljad suitsetamisruumide, töökohtade ja poissmeestepidude kohta? Kui uueks venelaseks saanud tšuktšidest on kõike juba räägitud, kui "Vassili Ivanitch" jõi oma "palju" ämbrist välja ja magab ning Armeenia raadio vastuseid on kuulda olnud, räägitakse naistest. Naljakujutisi ühendatakse sageli ka tegelikkusega ja naisteteemaliste fantaasiatega.
Araablaste seas pole naljad eriti levinud: islam ei soodusta jõudeolekut, häirib usku. Kõige sagedamini räägivad nad temast. Nad tsiteerivad Koraani, arutavad prohvet Muhamedi elust legende ja räägivad usulisi tähendamissõnu.
Araablaste seas pole kombeks rääkida naistest asjata, rääkida eriti nende pereelust. Keelu loori pere- ja isiklik elu on uteliailtadest suletud, nagu haaremi (naissoost) pool maja külalise ja isegi sõbra käest. Olemise intiimne külg on veelgi suletud. Kummaline, nagu see ka ei tundu, arutab ajakirjandus armastuse ja seksi teemadel vabamalt kui meeste kokkutulekud - “divan”. Pealegi pööratakse teisele suuremat tähelepanu. Igapäevase ajakirjanduse lehtedel räägitakse mõnikord sellistest füsioloogilistest probleemidest, mille kohta isiklik arst oleks liiga häbelik öelda. Trükitud sõna on depersonaliseeritud, hingetu ja seetõttu ebasoovitav. Sugude suhet peetakse justkui hammasrataste mehaaniliseks koostoimimiseks, abielu institutsioon näeb välja vahendina seksuaalse energia vabastamiseks. Armastus - tähenduses "korruta" - koraani sõnas.
Luule on teine asi. Poeetilises loomingus lendab romantiline araabia hing traditsiooni tiibadele. Luule on armastuse keel. Tema poole pöördudes võib leida palju lugusid ilusast armastusest ja armastusvaimust. Kogu maailmas on teada palju näiteid. Lõppude lõpuks ei ole Euroopa klassikas temperamendi, kire ja armukadeduse sümboliks saanud Veneetsia moor Othello juhuslikult araabiakeelne nimi Atalla (jumala kingitus), mis on moonutatud, et meeldida ladinakeelsele kõlale, mis kaunistab O-d, mis araabia foneetikas puudub.
Näiteid on ka teisigi. Uzra hiidlaste hõimuses oli armuluule suund, kiites õnnetut armastajat, kelle saatus oli lahutanud. Varase keskaja Uzrita kooli luuletajad laulsid müstilist armastust ideaalse naise vastu, armastust, mis toob luuletajale teatavaid kannatusi. Nende armunud kangelased surevad oma kire pärast.
Euroopa kirjandus märkis oma tähelepanuga araabia armastuse eripära ja sellest sündinud poeetilisi jooni. Heinrich Heine kirjutas luuletuse Azra 19. sajandi keskel. 50 aasta pärast leidis see Venemaal austajaid, tõlgiti vene keelde ja võlub endiselt kõikehõlmava, hävitava tunde jõul.
"Igal õhtul sellel alleel
Kuhu pritsub hõbedane purskkaev
Ilus sultani tütar
Läksin jalutama
Igal õhtul alleel ootamas
Kuhu pritsub hõbedane purskkaev
Noor ori ja sai
Iga päev on kahvatum, kahvatum.
Kuna printsess läheneb talle
Kohustava kõnega:
"Ma tahan teada teie hüüdnime
Ja teie lahke, teie kodumaa "
Ja ori vastas:
Magomed, kodumaa on Jeemen,
Minu tüüp on Azra, milles
Kes armastab, see sureb. "
Nii nagu kogu maailm tunneb Verona armastajaid Romeot ja Juliet, tunnevad kõik araablased ka oma esivanemate legendaarseid armastuspaare. Need on lüürilistes luuletustes ülistatud Kais ja Leila, Jamil ja Buseyn, Kuteir ja Azza, Antar ja Iblya ning paljud teised, milles peamine kannataja on armunud luuletaja.
Muhammad al-Khlioui armastustragöödia näitab, et araablaste vaimne hing on sajandeid püsinud muutumatuna. Kirg on temas ammendamatu. Ta on nii tugev, et väljavalitu käitub antisotsiaalselt, rikub väljakujunenud traditsioone, ähvardab perekonna alustalasid ja enda elu.
"Kui on tõsi, et armastus on suremas, siis miks elada," ütleb üks araabia vanasõna. Targad inimesed juhtisid tähelepanu armastuse kire kahjulikkusele. Prohvet Muhammad nägi armastuses ohtu, mis ähvardab ühiskonda, ja juhtis inimesi usulise kõrvalejätmise nimel eesmärgi saavutamiseks - toita usku armastuse jõuga, pöörata inimesed eemale kirest, soovist elada armastusega, mis nomaadide sõnul "on nagu surm, sest see muutub kõik. "
Sõbrapäeva tähistamine Saudi Araabia fretreeritud religioosses raamistikus on rangelt keelatud. Kauplustes pole lubatud punaseid roose müüa ja armunud paaridel pole lubatud oma tundeid avalikult näidata. Hotellidel, kauplustel, restoranidel, parkidel pole 14. veebruaril lubatud ühtegi üritust korraldada. Õpetajatele antakse korraldus soovitada koolilastel ja õpilastel hoiduda punaste rõivaste kandmisest, samuti kõigi armastajate päeva sümbolitest.
"Armastuse kõige intelligentsem asi on hullumeelsus," ütlevad araabia targad. Selles on nad lähedal kauni vene kirjaniku Tatjana Tolstoi argumentidele, kelle arvates väljastpoolt väljavalitu näeb välja kummaline, rumal ja vahel isegi ebameeldiv. Ainult keegi, kes seda tunnet seestpoolt tunneb, saab end oma kohale seada ja see on isegi terve kaastunne. Armukese tunded on teravalt individuaalsed, ta näeb ja kuuleb teisiti kui teised, ta tõesti näib olevat haige, "kirjutab naine ühes oma essees.
Siin on meie emiraadi kaasaegne šeik Mohammed bin Rashid Al-Maktoum - vapper, energiline, tugev mees, asepresident ja peaminister, Dubai valitseja võrdleb armastust nõidusega. Oma silmade saladuse kurnatud lähedusest ja ligipääsmatusest objektile, otsib ta ilu mõõdu, küsib selle kohta ja vastab ise:
"Kas armastus sünnitab ainult unistusi?
Sellesse, mida näeme, tunneme end täielikult
Sõnades pole samaväärset.
Armastus on hullumeelsus, nõiajutt. "
Ühes teises luuletuses nimetab ta oma armastatud „Laula, ütleme, võlub minu üle nõidust”, küsib: „Armastus, mis sa oled? Rõõm või äga? Ja kuidas suhtuda sinusse, kui oled vaev?” Sheikh Mohammed ei nõustu rasva range suhtumisega armastajatesse. Ta imetleb neid ega pea võimalikuks hukka mõista neid, kes kired kinni võtsid.
Araabia traditsiooni kohaselt võrdleb kõrgetasemeline luuletaja oma armastatut kõige puhtama kuuga, heleda kuuga, väites, et tema välimus "kuu on ainult sarnane". Ta imetleb oma armastatud ilusaid ja antimonivabu silmi, keda gasell võiks kadestada, nimetades teda "roosiks", "vasakukäeliseks", "jasmiiniks", "silmade valguseks", harmoonias painduvaks ", ilu roosi vars", tunnistab, et põleb kirega see “sulab tema luud” ja tal on seda ainult vaja, sest (siin on see oht, mille eest prohvet püüdis kaitsta esimest, veel mitte tugevdatud moslemikogukonda!) “näota kõik inimesed, kes tulevad, kes lahkuvad. Kõik inimesed - tema. Ülejäänud ei lähe arvesse. "
Luuletaja kujutised kajastavad kaunite ilustavaid kirjeldusi raamatust "Tuhat ja üks öö", kelle näod "on nagu Kuu ring selle täiskuu päeval". Neil on "pilves silmad, rasked puusad ja õhuke laager" ning nende juuksed on mustemad kui eraldatud öö hädaliste ja armunute jaoks ning nende otsmik on nagu noorkuu Ramadanil ja nende silmad on nagu gasellide silmad ja nende põsed on nagu anemone õied ja nende huuled on nagu korallid ja hambad - pärlmutrid, mis on nikerdatud loodusliku kulla kaelakeesse. "
Nii ilusad on need keskaja austajate idamaiste iluduste kirjeldused, millest on kahju jätta lugejalt võimalus neid uuesti lugeda.
"Ta on täiskuu ööl ilusam kui kuu ja tema nägu paistab heledam kui päike; tema sülg on magusam kui mesi, tema veski on õhematest kui oksad, tal on mustad silmad ja särav nägu ning hiilgav laup ja rind nagu kalliskivi ja nibud nagu kaks granaati ja põsed, nagu kaks õuna, ja volditud voldiga kõht ning nabanupp, nagu elevandiluust kast, mis on täis muskust, ja paar jalga, nagu marmorist sambad. See lööb südamele lihava silma ja õhukese laagri kõhnuse. "
"Tema kael, nagu hõbedane valuplokk, voolas üle lage, mis nägi välja nagu paju oksake, ja voldid ja nurkadega kõht, mille nägemisel armuke erutas, ning nabanupp, millel oli unts musts parima kvaliteediga lollusi ... See tüdruk ületas paju oksa ja pilliroog. "
Ja siin on armastuse apogee. "Ja nad kallistasid, haarasid äärmuslikust nõtkusest ja vallutasid oma armastuse ja kire ning mõlemad muutusid nagu joodikud ilma veinita ja kaeti teadvuseta. Nad langesid maapinnale ja jäid pikka aega tunneteta."
Ja siis peaaegu nagu suur vene romantiline Alexander Green. "Ja nad elasid kõige nauditavat, meeldivat, rõõmsat ja magusat elu, kuni nende juurde tuli naudingute hävitaja ja kohtumiste hävitaja."
Ta on selline araabia armastus. Ja Muhammad al-Khlioui pole üksi - hallipäine, hele araabia romantikute laps, ühendatud suure minevikuga kuulsusrikka ja raske kannatuste ahela ahelaga.
Victor Lebedev
